Kogenud juhtimiskoolitaja, kes oli saanud töötada ka välismaal, mõistis, et Eestis tekkima hakkav uus ühiskonnakorraldus toob palju uusi võimalusi. Sellega aga kaasneb paratamatult senise süsteemi lagunemine. Olgu näiteks üks kõnekas seik, mida Madis Habakuk on 1987.–1988. aastatest meenutanud: “Ühel päeval tulid nooremteadurid Tamjärv ja Saame (Hannes Tamjärv ja Andres Saame – toim), kellest said Hansapanga asutajad, minu juurde ja ütlesid, et nendel on nüüd kooperatiiv. Nii hakkasid kõik midagi tegema ja ka mina pidin hakkama uusi võimalusi otsima.”
Teiseks adus 1988. aastal 50-aastaseks saanud Habakuk hästi, et uutes oludes vajab Eesti spetsialiste, kes tunnevad väliskaubandust ja oskavad inglise keelt – maailma kaubanduskeelt number üks. Habakuk leidis, et küllap on inimesed, kellele sellist täiendõpet pakkuda võiks, väga üle koormatud ning seetõttu tuleks väliskaubandust ja inglise keelt õpetada korraga, ühel ja samal ajal.
Öeldakse, et tõe kriteerium on praktika. Nii korraldaski majandusjuhtide instituut uudse täienduskoolituse testimiseks 1988. aasta kevadel Tallinnas kursuse, kus õpetati inglise keelt ja väliskaubandust. Pirita purjespordikeskuses toimunud kursusele tuli paarkümmend kuulajat, kes kolme nädala jooksul õppisid peamiselt inglise keelt, kuid ka muid aineid. Madis Habakuke meelest oli kursus üsna kehv nii oma sisulise taseme kui ka korralduse poolest, kuid kuulajate hinnang kursusele oli lausa hiilgav. Järelikult polnud kahtlust: kui sellisele kursusele on turgu, tasub ideega edasi minna.