Sel hüpoteetilisel konkursil pääseks EBS pjedestaalile ka praegu, kui maailmas muutub aina aktuaalsemaks kliimamuutuste mõju vähendamine ja keskkonda säästev äritegevus. See omakorda toob kaasa seniste majandusmudelite ümberkujundamise.
Äriülikoolidel on praegusi ja tulevasi ärijuhte koolitades tähtis ülesanne – osalevad nad ju uute majandusmudelite väljatöötamisel ja praktikas katsetamisel. 35 aastat Eesti majanduse ja ettevõtluse arengu huvides tegutsenud EBS keskendub jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja digitaliseerimise teemadele nii teadustegevuse ja õppetöö arendamisel kui ka organisatsiooni igapäevaelus. Ülesanne on kaalukas ja suure mõjuga ning nagu tõdetakse EBS-i rohe- ja ringmajanduse strateegias: EBS-i suurim mõju keskkonnale on EBS-i edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide roheteadlikkuse suurendamisel.
Mida on selles vallas EBS-is tehtud, mis ootab ees ning millises olukorras on Eesti ettevõtted rohe- ja ringmajanduse põhimõtete juurutamisel, räägivad EBS-i teadus- ja arendustegevuse juht Andreas Veispak ning rohemajanduse ja jätkusuutlikkuse valdkonna vanemteadur Aleksandra Kekkonen.
Euroopa Liit on seadnud ambitsioonika eesmärgi olla aastaks 2030 esimene kliimaneutraalne majanduspiirkond. Rahvasuus rohepöördena tuntud kursimuutus süsinikuneutraalse ja jätkusuutlikuma majanduse suunas on pälvinud kriitikat ja eks eestlased kipuvadki uutesse asjadesse suhtuma skeptiliselt. Kuidas näha jätkusuutlikkust võimaluse, mitte takistusena?
Andreas: Ma ei arva, et eestlased suhtuksid rohe- või keskkonnateemadesse skeptiliselt. Usume, et loodust tuleb kaitsta ja inimene peab hoolitsema oma elukeskkonna eest. Pigem võib skeptilisus esile kerkida tunnetuse tõttu, et kusagilt kaugemalt poliitilistest struktuuridest surutakse meile midagi peale. Tõrge tekib pigem siis, kui keegi tuleb ütlema, et „midagi tuleb vähendada 47,69%“, mitte seetõttu, et eestlased ei oleks rohelise mõtteviisiga. Oleme lihtsalt ettevaatlikud kõige suhtes, millel on juures plaanimajanduslik maik. Ühtlasi Eesti juba kasutab Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe potentsiaali: meil on mitu lootustandvat keskkonnasäästlikkusele suunatud iduettevõtet ning näiteks turismivaldkonnas on Eesti sihtkoht, mis suuresti seostub puhta loodusega.
Aleksandra: Roheettevõtluse nägemine konkurentsieelisena on praegu veel väljakutse, sest kõik me oleme kokku puutunud kõrge energiahinna, tarneahelate katkestuse ja muu taolisega. Siiski leian, et rohelisus on konkurentsieelis ja seda just pikemas perspektiivis. Jah, lühiajalises perspektiivis vajavad ettevõtted suuri investeeringuid, muudatusi ärimudelis ja ettevõtte struktuuris, sh tuleb muuta juhtimist. Kuid pikemas perspektiivis toob see kasu, sest ettevõtted muutuvad energiatõhusamaks, tekitavad vähem jäätmeid ja saavad kasu muudest rohelise ülemineku eelistest.
Oleme harjunud pidama äri peamiseks eesmärgiks kasumit. Siiski räägitakse üha enam sellest, et kasum pole ainus eesmärk, vaid ka ettevõtte tegevuse mõju ühiskonnale ja keskkonnale on tähtis. Kui valmis on ettevõtted sellist mõtteviisi omaks võtma ja rakendama?
Aleksandra: Arvan, et ettevõtted liiguvad selles suunas, sest nad näevad inimeste mõtteviisi muutumist, eriti noorema põlvkonna seas. Nõudlus uute, roheliste ja säästvamalt toodetud kaupade järele on suur ning ettevõtted püüavad nõudlusega võimalikult kiiresti kohaneda.
Andreas: Majandustegevus on ja jääb seotuks kasumiga, sest ilma selleta poleks tegu ettevõtluse, vaid heategevusega (millel on kahtlemata samuti oma koht). Küsimus pole selles, kas valida kasum või mingid muud aspektid, vaid selles, kui palju need muud aspektid mõjutavad ettevõtluse raamtingimusi ja kasumit. Vaatame näiteks sotsiaalmaksu, mida ettevõtted töötajate palkadelt maksavad. Mis on sotsiaalmaks? See on ettevõtjate panus ühiskonda, sest nad toetavad riigi sotsiaalsüsteemi. Edaspidi hakkab ettevõtete mõju ühiskonnas üha rohkem väljenduma ka nn rohelisuses.
Eestis on üleminek keeruline. Tegime 2022. aastal uuringu, et hinnata Eesti ettevõtete valmisolekut roheliseks üleminekuks ja küsisime muu hulgas, kas ettevõtetel on selleks plaan. Enamikul ei olnud. Paraku on sellega võrdlemisi kiire. Võrreldes fossiilkütustel põhineva majandusmudeli väljaarendamisega, mis on kestnud üle 150 aasta, peaks rohelisele majandusele üleminek toimuma paarikümne aastaga. Eeldatava muutuse kiirus on tohutu; roheline üleminek on maailmaajaloo üks suuremaid majanduslikke eksperimente.
Rohelisuse peamine konkurentsieelis on minu meelest kulude vähendamise potentsiaal. Kui kasutad vähem energiat ja toormaterjale, siis hoiad raha kokku ja teed head ka keskkonnale. Kui taaskasutad mingeid tooteid, siis säästad kuludelt ja oled keskkonnasõbralik. Roheliseks tegutsemiseks on suuresti vaja lihtsalt tervet mõistust.
Üle 95% Eesti ettevõtetest on väikesed, alla kümne töötajaga. Mis nõu neile anda rohelise mõtteviisi ja jätkusuutliku tegutsemise juurutamiseks?
Aleksandra: Jätkusuutlikkuse puhul saame eristada mitut taset. Ettevõtte tasemel räägime jätkusuutlikkusest tarneahelate, ärimudelite, süsinikuheite koguse ja muu taolise kontekstis. Kuid on olemas ka igaühe isiklik jätkusuutlikkus ja siin on suur osa ettevõtete juhtidel, kes viivad rohelise ja kestliku mõtteviisi ettevõtte toimimisse ja igapäevaellu. Näiteks, kui roheline on teie kontor? Kui säästlikult tarbite energiat ja kui tihti vahetate tehnikat? Kas hindate oma digijalajälge ja muudate käitumist vastavalt hindamise tulemustele?
Usun, et kõik väikesed kollektiivsed pingutused loevad. Kui iga väikeettevõte hakkab korralikult jäätmeid sorteerima, on energiatõhusam ja püüab vähendada oma digijälge, siis muudab see kokkuvõttes majanduse rohelisemaks.
EBS organisatsioonina keskendub oma töö korraldamisel digitaliseerimise, jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse teemadele. Andreas, milline mõju on sellel EBS-ile olnud?
Euroopas on väga vähe ülikoole, kes poleks jätkusuutlikkust ja digitaliseerimist tähelepanu keskmesse seadnud. EBS investeerib neisse valdkondadesse samal põhjusel mis teisedki: need on meie ajastut määratlevad valdkonnad ja neil on ka järgmise 5–15 aasta jooksul keskne mõju ühiskonnale ja majandusele.
Esiteks peame tagama selle, et meie üliõpilased saaksid EBS-ist teadmised ja oskused, mis on uues majandusmudelis edukalt toimimiseks vajalikud. Teiseks teeme tihedat koostööd roheettevõtjatega ja oleme investeerinud ärikiirenditesse, mis omakorda nõustavad ja investeerivad rohevaldkonda. Seejuures annab koostöö EBS-i majas tegutseva Cleantech Estonia ja ärikiirendiga Beamline Accelerator võimaluse luua tihedam seos õppe- ja teadustegevuse ning ettevõtluse vahel. Kolmandaks on EBS-i töö- ja õpikeskkond kujundatud kestlikkuse põhimõttel. Pöörame suurt tähelepanu energia kokkuhoiule ning jäätmete vähendamisele või taaskasutusele. Meie töötajad, üliõpilased ja majavälised partnerid suhtlevad digitaalselt ja paberivabalt. Ja muidugi teeme teavitustööd, et inimesi selles vallas harida ja muudatused paremini mõistetavaks teha.
Aleksandra, EBS-i arengukava aastani 2025 ütleb, et ring- ja jätkusuutliku majanduse põhimõtted peavad olema lõimitud bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe programmidesse. Kui kaugel sellega ollakse?
Liigume selles vallas üsna jõudsalt edasi. Näiteks üks meie kolmest bakalaureuseprogrammist on mõjuettevõtlus, kus jätkusuutlikkuse teemasid käsitletakse kõigil kolmel õppeaastal. Magistriõppes on aastane programm rohelise majanduse innovatsiooni võimendamisest. Programmi lõpetanud inimesel on terviklik ja süsteemne arusaam jätkusuutlikkusest makrotasandil, sh jätkusuutlikust rahandusest. Ka doktoriõppes on meil mitu üliõpilast, kes uurivad ringmajanduse ärimudeleid ja seda, kuidas aidata ettevõtetel vajalikke muudatusi ellu viia.
Ka täiendusõppes on digi- ja roheteemad esindatud?
Andreas: Täiendusõppe üks kõige populaarsemaid programme on ESG juhi arenguprogramm, mis on meie rohe- ja jätkusuutlikkuse valdkonna programmide lipulaev. Tegelikult on kõigi selle valdkonna programmide ja kursuste järele suur nõudlus ning tagasiside on olnud väga hea.
Lõpetuseks – mida te oma igapäevaelus teete, et elada (keskkonna)säästlikumalt?
Aleksandra: Ma peaaegu ei tarvita ühekordselt kasutatavaid tooteid – kilekotte, joogitopse jne. Teiseks ostan enamasti taaskasutuspoodidest. Mul on kaks last, nad kasvavad kiiresti ning oleks keskkonna- ja rahakotivaenulik neile pidevalt uusi rõivaid osta. Kolmandaks proovin söögikordi hästi planeerida, et vähendada toidujäätmete hulka, sest need on ühed suuremad süsinikdioksiidi ja metaani heitkoguse tekitajad.
Andreas: Teen teadlikult päris mitut asja. Linnas liikumiseks ei kasuta ma autot enam peaaegu üldse. Sorteerin jäätmeid ja olen muutunud palju teadlikumaks energia- ja elektrikasutajaks. Ma ei käi korra või paar korda nädalas toidupoes, sest tean, et n-ö massostes läheks lõpuks üsna palju äraviskamisele. Käin toidupoes konkreetse vajaduse korral, et osta täpselt nii palju, kui tarbin. Arukas ja roheline majandamine pole ju raketiteadus.
Allikad: Sihtasutuse Estonian Business School majandusaasta aruanded