Näiteks 1990. aastal arendati senist aastapikkust kursust edasi ning hakati pakkuma viiesemestrilist õppekava ehk kutsemagistriprogrammi. Sellegi lahutamatu osa oli õppepraktika teisel pool ookeani.
1991. aastal tehti järjekordne julge samm ja alustati päevaste üliõpilaste vastuvõttu keskkooli baasil õpetatavasse rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseprogrammi (BBA). Päevaste bakalaureuste õppeajaks planeeriti neli aastat, võttes eeskujuks USA vastavad õppekavad. Äärmiselt suurt rõhku otsustati pöörata inglise keele õpetamisele, sest taheti kasutada ingliskeelseid õpikuid, samuti püüti kutsuda õpetama võimalikult palju välisõppejõude.
Leidus ka neid, kes bakalaureuseprogrammi väljavaadetes kahtlesid. EBS-i välispartnerid ja direktorite nõukogu liige Gundar King leidsid, et BBA-ga alustamine on liiga raske ja selle üle tuleks põhjalikult järele mõelda. Maksti ju toona riiklikes ülikoolides õppivatele inimestele stipendiume, EBS aga küsis tudengitelt õppemaksu. Jõukusega said toonases Eestis kiidelda väga vähesed inimesed. Kahtluste juures mängis oma osa ka tõik, et 1991. aasta oli Eestis poliitiliselt vägagi ärev, tipnedes riigi taasiseseisvumisega 20. augustil.
Kahtlejate kahtlused kahtlusteks jäidki. 1991. aasta suvel otsustas EBS-i bakalaureuseõppesse kandideerida ligi kakssada noort, kohti jagus kuuekümnele. 1991. aasta sügisel alustasid esimesed kaks BBA gruppi õpinguid Sakala keskuses.
Madis Habakuk on seda aega meenutanud nõnda: “Koolist teeb ülikooli ikkagi päevane üliõpilaste programm. Elu muutus. Need üliõpilased, kes tulid esimesse lendu, olid väga head, elus enamasti juba väga kaugele jõudnud. Nad tundsid end nagu erakooli üliõpilastele kohane, väga omadena, väga otsustavatena. Tuleb meelde üks lugu, mis meie sekretäridele väga vastukarva oli. EBS-il oli veel vähe arvuteid, arvutiklasse polnudki veel. Tudengitel oli vaja palju igasuguseid asju teha, nii et nad olid pidevalt arvutites, EBS-i oma töötajad ei pääsenud aga kuidagi arvutitele ligi. Ja algusest peale tähtsustati siin väga tudengit, kes maksab. Ta on klient – ja kliendil on alati õigus. Õigus ka arvutit kasutada, nii et ega seda BBA tudengit sealt arvuti tagant eriti naljalt püsti ei tõstnud. Ükskord oli niisugune lugu, et tudeng ütles sekretärile, kes arvuti taga oma tööd tegi: “Mis sa siin kohmerdad nii kaua, mul on kiiresti tarvis üks asi ära teha.”
EBS-i asepresident (1993–1997) Avo Meerits mäletab, et esimeste kursuste päevaõppe tudengeid iseloomustas väga hea keeleoskus. Kõik teadsid, et õpe käib inglise keeles ja keelt õpiti väga korralikult. “Võib-olla oli põhjus ka selles, et meil oli päris palju missioonitundega lääne õppejõude, kes olid Eestisse tulnud, et näha, milline on üks postkommunistlik maa. Lektorid õpetasid peamiselt stipendiumi alusel, sageli ka ilma palgata, mitte teenimise pärast.”
Seoses BBA päevase osakonna loomisega kasvas tudengite arv järsult ja ülipisikesest kursuste keskusest hakkas EBS pisitasa muutuma pisikeseks kõrgkooliks. Ühel aastal võeti vastu 50–60 tudengit ning nende arv hakkas igal aastal kasvama.
Madis Habakuk on bakalaureuseõppega alustamise olulisuse ühe lausega tabavalt kokku võtnud: “Magistriprogramm oli küll au ja uhkus ning aitas meid ärimaailmaga siduda, kuid EBS-ist poleks iialgi saanud ülikooli, kui poleks alustatud bakalaureuseprogrammiga.”
1993. aastal EBS-ist magistridiplomi saanud Peep Aaviksoo / ERR, “Tähelaev”
Loe esimese lennu bakalaureusetudengite muljetest SIIT >>