“Tuleb mõelda maailma laiuselt!” on Madis Habakuk Eesti riigi piiridest väljapoole pürgimise olulisust kirjeldades öelnud. Maailma laiuselt on EBS-is tõepoolest mõeldud ja ka tehtud. Algusest peale.
Võtame või esimeste EBS-i kursuslaste praktikale viimise USA-sse ja Kanadasse – see oli midagi niisugust, mida siinmail polnud varem nähtud. Jah, mõni üksik õnnelik sai end välismaal täiendada ka Nõukogude ajal, kuid grupiviisi minek oli uus võimalus.
Lisaks Eesti õppurite välismaale saatmisele tegeles Madis Habakuk välismaiste õppejõudude Eestisse toomisega, sest EBS-i algusaastatel polnud Eestis õppejõude, kes oleksid osanud äri õpetada – sotsialistlikus süsteemis ju äri ei aetud.
Madis Habakuk on välismaiste õppejõudude värbamist kirjeldanud nii: “Õppejõudude leidmisega ei olnud meil mingeid probleeme, sest niipea, kui me uksed lahti tegime, olid esimesed õppejõud Ameerikast kohal ning nad õpetasid isegi ilma tasuta.”
1993–1997 EBS-i asepresidendi ametis olnud Avo Meerits, kes hoolitses muuhulgas välissuhete eest, täiendab: “Meil oli päris palju missioonitundega lääne õppejõude, kes olid Eestisse tulnud, et näha, milline on üks postkommunistlik maa. Lektorid õpetasid peamiselt stipendiumi alusel, sageli ka ilma palgata.”
Inglise keelt kõnelevate õppejõudude loengutes osalemine tähendas Eesti tudengitele vajadust maailma kaubanduskeelt number üks hästi osata. “Keeleõpet saime söögi alla ja söögi peale, lisaks inglise keelele oli väga heal tasemel saksa ja vene ärikeele õpe,” mäletab 1996. aastal rahvusvahelise ärijuhtimise erialal bakalaureuseõpinguid alustanud Jaana Liigand-Juhkam.