Akrediteerimise ehk välishindamise trend hakkas Eestis hoogu koguma 1990. aastate lõpus ja praeguseks on sellest saanud loomulik osa kõrghariduse kvaliteedi tagamisel. Seega on akrediteerimisel iga ülikooli elus sama kindel koht nagu kevadisel pidulikul lõpuaktusel.
Ent ülikoolil tuleb akrediteeringu saamiseks märksa rohkem vaeva näha ja jõudusid koondada, kui kulub energiat näiteks ühe lennu ülikoolilõpetajatel oma stuudiumi eduka lõpuni viimiseks.
Tõsiselt võetava ülikooli pärisosa on kuulumine kõrghariduse kvaliteeti tagavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeskonda. 1997. aastal sai EBS ülemaailmse haardega European Foundation for Management Developmenti (EFMD) liikmeks. EFMD üks ülesandeid on juhtimisalast haridust pakkuvate institutsioonide ja õppekavade akrediteerimine ja kvaliteedikontroll.
Kui ülikool institutsionaalse akrediteerimise läbib, omistatakse talle EQUIS-i akrediteering. Soomes on EQUIS-i pälvinud kaks ja Rootsis neli ärikooli, Balti riikides seni mitte ükski.
Olav Aarna meenutab, et aastatel 2001–2002 oli EBS-il ambitsioonikas plaan EQUIS-i akrediteering koju tuua. “Käisime välishindamise kadalipu täies pikkuses läbi, kuid akrediteeringut ei saanud. Seda pole meil siiani, kuid EBS-i arengukava aastani 2022 on seadnud keskseks strateegiliseks eesmärgiks EQUIS-i akrediteeringu saamise. Arvan, et oleme selleks praegu paremini valmis kui 20 aastat tagasi. See ei tähenda, et me ei oleks pidanud seda toona proovima – sellisest kadalipust läbi käimine on hindamatu kogemus.”
Asjaolu, et EBS-il 2002. aastal EQUIS-i akrediteeringut saada ei õnnestunud, ei tähenda, et koolil oleks midagi eriti halvasti olnud. Vastupidi, EBS-ile antud üldhinnang oli positiivne. Näiteks kirjutasid EFMD audiitorid, et keerulist fooni arvestades on suhteliselt lühikese ajaga rajatud nüüdisaegne ja hästi funktsioneeriv business school. Kõrge hinnangu pälvisid EBS-i põhikohaga õppejõud: eruditsioon, arusaam ärihariduse eesmärkidest ja arengusuundadest, nüüdisaegne õppemetoodika ja -kirjandus. Samuti tunnustati õppekavu ja õpetamise taset ning üliõpilasi.
Tavaülikoolist erinevat juhtimisskeemi ja asjatundlikke ning efektiivseid administratiivtöötajaid peeti EBS-i oluliseks tugevuseks. Negatiivsetest asjaoludest toodi välja, et õppejõudkonna teaduspotentsiaal võiks olla suurem ning õppejõud võiksid rohkem koostööd teha. Leiti ka, et vilistlaste ressurssi kasutatakse EBS-is liiga vähe.
2001. aastal sai EBS esimese Baltikumi ärikoolina viieks aastaks akrediteeringu rahvusvaheliselt juhtimisarengu assotsiatsioonilt CEEMAN (Central and Eastern European Development Association). Järgmine CEEMAN-i akrediteering pälviti 2008. aastal. Eeskätt tõid hindajad positiivsena välja ülikooli rahvusvahelisust ja uurimistööd.
2013. aastal läbis EBS Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri institutsionaalse akrediteerimise ning sai akrediteeringu seitsmeks aastaks. Rahvusvaheline hindamiskomisjon andis positiivse hinnangu nii EBS-i organisatsiooni juhtimise, õppetöö korralduse, teadustegevuse kui ka ühiskonna teenimise valdkonnas. Komisjon tõstis esile õppekavade arendamist, ülikoolisisest koostööd ja rõhuasetust ettevõtlikkuse arendamisele, mille tulemusel on EBS ettevõtluse alal kõrgelt hinnatud nii üliõpilaste, vilistlaste kui ka ettevõtjate seas.
Hindamiskomisjon soovitas rohkem tähelepanu pöörata üliõpilaste väljalangevuse põhjustele ning leida võimalusi üliõpilaste rahvusvahelise mobiilsuse suurendamiseks. Soovitati veelgi enam toetada teadus- ja arendustegevuse ning rahvusvahelistumise kiiremat arengut.
2016. aastal pälvis EBS olulise rahvusvahelise tunnustuse. Ingliskeelse rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusetaseme õppekava sai esimesena Eestis ühe ärikoolide kõrgeima taseme tunnustuse – EFMD antava EPAS-i akrediteeringu. See näitab, et Eesti vanima eraülikooli õppekvaliteet vastab maailma parimate ärikoolide standarditele.
EBS-i bakalaureuseõppe juht Anto Liivat leiab, et tudengitele, eriti just välistudengitele ei piisa sellest, et EBS-i õppekavadel on riiklik akrediteering või et EBS on Balti regiooni vanim ärikool. “Me peame pingutama rohkem, kui riiklikud miinimumnõuded kohustavad. Ainult suutlikkus konkureerida parimate ärikoolidega Euroopas ja mujal maailmas tagab meile kõrge positsiooni rahvusvahelisel haridusturul, toob EBS-i rohkem välistudengeid ja -õppejõude ning võimaldab aidata kaasa Eesti majandusarengule,” kinnitab Liivat.
1993. aastal loodud organisatsiooni eesmärk oli kiirendada juhtimise arendamise kvaliteeti Kesk- ja Ida-Euroopas. Praeguseks on CEEMAN-i haare laienenud üle kogu maailma ning liikmesorganisatsioonide arv tõusnud üle 220.
2006. aastal valiti Madis Habakuk esimese Balti riikide esindajana EFMD (European Foundation for Management Development) nõukogu liikmeks. Kaks aastat hiljem valiti Habakuk uuesti. EFMD liikmesorganisatsioone on üle 500, nende seas nii ülikoole, ettevõtteid, juhtimiskoolituskeskusi kui ka uurimisasutusi.
Ärikoole reastav Eduniversal kasutab metoodikat, mis võimaldab võrrelda ühe riigi või regiooni koole teistega. Maksimaalselt on hindamisel võimalik saada viis “palmilehte”, mis antakse 100 parimale maailmatasemel ärikoolile – sellised on näiteks Harvard Business School ja London Business School. EBS on seni korjanud neli palmilehte, kuid ülikoolil on kindel plaan ka viies palmileht n-ö koju tuua.
“Järgmise sammuna tuleb saada see viimane puuduv leht ja olla absoluutses tippkategoorias ehk 100 parima ärikooli hulgas maailmas!” ütles EBS-i rahvusvahelise koostöö prorektor Toomas Danneberg 2016. aastal Austraalias Perthis toimunud Eduniversali aastakonverentsil tunnustuse üleandmisel.