Teisisõnu, EBS-i tudengite seas on tavaline kohata firmaomanikke, keskastme juhte ja tippjuhte. “Meil on kursusel juba direktoreid ja neidki, kes on kohe direktoriks saamas,” kinnitab üks tudeng EBS-i 1999. aastal välja antud aastaraamatus.
1994. aastal EBS-i magistrantuuris rahvusvahelist ärijuhtimist tudeerima asunud Kersti Uudla mäletab samuti, et temaga ühel kursusel õppis väga kirev seltskond, kel oli esimene ülikoolidiplom juba käes ning töökogemus muljetavaldav. “Olime kõik väga erineva taustaga, vanusevahe võis olla kümmekond aastat. Üks oli suurem ülemus kui teine – kes omas laevafirmat, kes oli suure riigiettevõtte finantsdirektor. Selline isiksuste kompott muutis koolielu väga huvitavaks,” kinnitab Kersti Uudla.
Magistrantidel oligi koos nii põnev, et kui reede pärastlõunati ja laupäeviti toimunud loengud lõppesid, ei tahetud koduteed jalge alla võtta. “Eks sai päris tihti reede õhtul otse koolist ööklubisse mindud ja laupäevane koolipäev lähedal asunud poest ostetud mahla toel vastu peetud,” muigab Kersti Uudla.
Kursuslaste sidemed ei katkenud ka pärast 2,5 aastat kestnud õpingute lõpetamist. “Eva Truuverk ja Lee Murrand asutasid 1996. aasta oktoobris EBS-i magistrantide klubi. Selle eesmärk oli luua, säilitada ja tugevdada sidemeid ettevõtlike ja teotahteliste EBS-i magistrantide vahel, saada targemaks ja informeeritumaks ning veeta koos harivalt ja lõbusalt aega,” kirjeldab Uudla seniajani jõudumööda koos käiva klubi sünnilugu.
Kersti Uudla toob EBS-is õppimise plussina välja veel ühe olulise tõiga. “On kümmekond kursusekaaslast, kellega kohtume seni regulaarselt. Saan neile helistada ükskõik mis hetkel, teades, et võin pöörduda mure või rõõmuga. Me usaldame üksteist ega ütle kunagi “ei”. EBS-ist sain laheda sõpruskonna kogu eluks!”
“Hindan väga EBS-is tekkivat sünergiat ja intiimsust ning seda, et kool on valmis sind alati toetama. EBS-iga on võimalik astuda väga isiklikku suhtesse.
EBS võtab su soojalt vastu ning on alati nõus sind toetama ja sulle andma, kui sa vaid ise oled valmis seda vastu võtma. Väga meeldib ka see, et oma teekonda EBS-is on võimalik ise kujundada – kui sul on ägedad ideed, siis saad neid alati rakendada õppetöös, projektides ja ettevõtmistes.”
Lisaks direktoritele on EBS-i õppima tulnud omal alal tunnustatud tippspetsialistid. Rohkem kui veerandsada aastat tagasi oli üks sellistest vandeadvokaat Urmas Arumäe, kes on muide EBS-i magistridiplomi nr 1 omanik. “Olin 1992. aastal esimese kolme seas, kes magistrantuuri lõpetasid. Peale minu lõpetasid ka Urmas Kaarlep ja Tauno Vanaselja, aga kuna diplomeid anti välja perekonnanime järgi tähestiku järjekorras, sain mina esimesena diplomi,” muigab Arumäe.
1990. aastal EBS-is avatud kutsemagistriprogrammi kasuks otsustamise põhjus oli Arumäel proosaline: advokaadina puutus ta aina sagedamini kokku klientidega, kes ei küsinud temalt ainult õigusabi. “Kõik tahtsid ettevõtjad olla ning uusi ja huvitavaid asju teha. Seega küsiti nõu ka sellistes valdkondades, milles ma polnud kvalifitseeritud. Läksingi EBS-i magistrantuuri vajadusest olla parem nõustaja. Kõik, mis puudutas ettevõtlust ja juhtimist, oli minu jaoks täiesti uus, sest varem polnud võimalust selliseid asju õppida,” nendib Arumäe.
Koolielust ja põnevatest õppejõududest rääkides meenub Urmas Arumäele esmalt Hardo Pajula. “Kui ta suu lahti tegi, tuli sealt uut ja huvitavat infot. Ka välismaa õppejõud, kes EBS-is õpetamas käisid, olid sõõm värsket õhku. See, mida meile pakuti, oli vaieldamatult Ameerika-keskne. Käisime koos Urmas Kaarlepiga ka Ameerikas praktikal. Näiteks Detroit Dieseli ja Penske Track Leasingu kontorites vaatasime, kuidas nad tööd tegid, ja saime aimu erinevate osakondade töökorraldusest,” kirjeldab Urmas Arumäe ammust praktikat.
“Selleks, et saada palju pappi ja ruttu. See on tõsi, paljud on tulnud rahvusvahelise ärijuhtimise erialale, et saada ärikaks, et rajada oma firma. Nagu näha, on see meil ka osalt õnnestunud. Oleme kaitsnud oma äriplaanid ning tegutsemas on nii kaks uut kui ka viis varasematelt kursustelt üle võetud firmat. Ja kauaks see papp siis ikka tulemata jääb, küll ta tuleb!”
Allikas: EBS-i aastaraamat 2003.
1990. aastate lõpus EBS-is õppinud Rille Roomeldi on meenutanud, et nende kursuse lemmiklektor oli esimesel õppeaastal Indrek Kaldo. “Kes muu suudaks väsimatu enesekindluse ja stoilise rahuga korrata ikka ja jälle unisele auditooriumile, et adjungeeritud maatriksi leidmisel tuleb maatriksi determinant korrutada alamdeterminantidest leitud transponeeritud maatriksiga ning alles seejärel saab adjungeeritud maatriksit korrutada vabaliikmetest moodustatud maatriksiga, et leida lahend maatriksvõrrandile.”
Vilistlane Sirli Kalep mäletab oma bakalaureuseõpingute ajast ägedat naistepäeva. “Meil oli äriõiguse loeng, lektoriks Madis Kallion. Ta oli tavaliselt surmtõsine mees, kuid naistepäeval tuli auditooriumisse, pani asjad lauale ning hakkas sügava ja ilusa häälega laulma! Laulu lõppedes soovis meile ilusat naistepäeva. See oli väga äge!”
“Lõpetasin 2018. aastal EBS Gümnaasiumi. Inimesed olid toredad, väike kool tekitas suure pere tunde ning õpetajad olid samuti võrratud. Polnud päeva, kui ma poleks tahtnud kooli minna. Viimasel aastal teadsin, et tahan õppida ärindust parimas koolis. Kuna otsustasin jätkata õpinguid Eestis, oli EBS ainuke valik.
Tahan minna Erasmusega välismaale ja see on ka üheks põhjuseks, miks EBS-i valisin, sest koolil on üle 60 partnerülikooli üle maailma. Minusugustele tudengitele on välismaale õppima minek tehtud väga lihtsaks.
Olulised on ka tutvused, mida EBS-ist saab. Osaliselt seetõttu olen ka EBS-i üliõpilasesinduses, kus juhin spordivaldkonda – ikka selleks, et uusi tutvusi luua.”