Eesti hariduselus leidis aga sama aasta jõulukuul aset seik, mis muutustest tulvil ühiskonnas suurt tähelepanu ei pälvinud, kuid mängis hiljem riigi kõrgharidussüsteemi kujundamisel olulist rolli. Nimelt asutas professor Madis Habakuk koos ameeriklase Peter Marshall Fitzgeraldi ja Kanada eestlase Ilmar Martensiga kooperatiivi, mis pidi hakkama Eesti juhtidele äritegemist ja inglise keelt õpetama. Kooperatiivile pandi uhke ingliskeelne nimi – Estonian Business School (EBS) – ning Eesti esimene eraõppeasutus oligi sündinud. Kuid mil moel see raudse eesriide taguses Nõukogude Eestis üldse võimalikuks sai?
Nõukogude Liidus, mis haaras enda alla 1/6 maakerast, oli kolm aastat tagasi võimule saanud Mihhail Gorbatšov. Ta paistis silma mitte ainult oma noorusega – 1985. aastal NLKP peasekretäriks saanud Gorbatšov oli 54-aastane –, vaid ka uuenduslike ideede poolest. Gorbatšovi ideed pidid aina sügavamasse majanduslikku ja sotsiaalsesse kriisi vajunud suurriigi taas pinnale upitama.
Nõukogude elanikud said kuulda uudissõnu, nagu perestroika – maakeeli uutmine – ja glasnost ehk avalikustamine. Lisaks võeti Moskva eestvedamisel luubi alla majanduse reformimine, et seni riigi juhtimisel toiminud plaanimajandusele lisada näpuotsaga turumajanduse elemente. Üks sellistest elementidest oli eraettevõtluse lubamine. See oli suur asi, sest Nõukogude Liidus oli eraettevõtlus seni olnud kriminaalkuritegu.
Eraettevõtete sünnile anti stardipauk 1987. aastal, mil Moskva loal hakkasid aktiivsemad nõukogude inimesed koos lääne investoritega ühisettevõtteid looma. Eestis tehti ühisfirmasid peamiselt koos Soome ja Rootsi partneritega ning 1990. aasta alguseks oli registreeritud üle 80 niisuguse ettevõtte. 1987. aastal hakati Maarjamaal asutama ka esimesi kooperatiive ehk tegelema väikeettevõtlusega. Pilvena kohev suhkruvatt ja magusad vahvlid, videobaarid ja muu ennenägematu tulevad meelde küllap kõigil, kes 1980. aastate lõpus juba kaela kandsid.
Äritegemine, saati siis välismaiste partneritega, nõudis teadmisi, mida Nõukogude Eesti inimestel polnud. Toonases Tartu Riiklikus Ülikoolis (praegu Tartu Ülikool) ja Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegu Tallinna Tehnikaülikool) küll õpetati majandusteadust, kuid sotsialismimajanduse tõdede tundmisega polnud tärkava vabaturumajanduse tingimustes midagi peale hakata. Ettevõtlus, finantsid, müük, turundus, väliskaubandus, inglise keel – kõiki neid ja veel paljusid teisi ärijuhtimiseks vajalikke teadmisi tuli kuskilt ammutama hakata.