Aastatel 2000–2003 EBS-i rektoriks olnud Olav Aarna mäletab, et Madis Habakuk tahtis Hiinas kanda kinnitada kahel moel: esmalt sealt sihipäraselt tudengeid EBS-i tuues ning teises järjekorras Hiinasse EBS-i filiaali asutades. “Esimese poolega sellest plaanist saime aastatel 2001–2006 kaunis edukalt hakkama: värbasime Hiinast igal aastal umbes 30 tudengit, kes tulid EBS-i magistrantuuri õppima. Teise pooleni plaanist ehk Hiinas filiaali asutamiseni me ei jõudnud ja tagantjärele hinnates on selge, et see oleks meile üle jõu käinud,” leiab Olav Aarna.
Hiinlastega tõsisemate suhete sisseseadmist alustati 2000. aasta kevadel. Siis laekus EBS-i (ja lisaks Soome ning Šveitsi kõrgkoolidele) Euroopa hariduspoliitika keskuselt ettepanek hakata hiinlasi magistriõppesse vastu võtma. Koostöö rajamisel ja edukaks osutumisel oli väga suur roll EBS-i hiinlasest infotehnoloogia professoril Albert Chil. Madis Habakuk nentis Hiina turust rääkides, et see on väga erineva kultuuri ja reeglitega turg ning sinna jõudmine ilma “oma hiinlaseta” ei tule kõne alla, sest eurooplane on Hiinas nagu elevant portselanipoes.
Niisiis hakkas “oma hiinlase” toel kahe riigi – ühe imetillukese ja teise hoomamatult suure – hariduskoostöö ettevalmistamine vaikselt edenema. Esmalt käis 2000. aasta maikuus Eestis kõrgetasemeline Hiina haridusdelegatsioon. Selle tulemusena sõlmisid EBS ja Woman’s Academy at Shandong koostöö memorandumi.
Esimene tõsine teetähis, et koostöö pakub mõlemale poolele huvi, oli sellega maha märgitud. Järgnesid terve suve ja pool sügistki kestnud läbirääkimised, kuni tuli eestlaste kord vastuvisiidiks hiinlaste juurde. 2000. aasta oktoobri lõpus sõitsid Madis Habakuk ja Albert Chi koos Eesti haridusministeeriumi esindaja Maiki Udami ja Tallinna linnavolikogu aseesimehe Peeter Lepaga Hiinasse.
Ligi 90 miljoni elanikuga Shandongi provintsis pandi seitse kuud kestnud läbirääkimistele punkt koostöölepingu sõlmimisega nii Shandongi provintsi pealinna Jinani ja Tallinna linna vahel kui ka Eesti haridusministeeriumi ja Shandongi provintsi haridusameti vahel.
“Miks on seda Eestile vaja ja miks on Eesti valitsus ja peaminister isiklikult asjast huvitatud (toonane peaminister Mart Laar kohtus Madis Habakukega ja tunnustas EBS-i kavatsust Hiina tudengeid Eestisse õppima tuua – toim)?
Ametliku statistika kohaselt elab Hiina Rahvavabariigis 1,3 miljardit inimest. Mitteametliku hinnangu kohaselt 2 miljardit. See on ülisuur turg, mille ostuvõime suure kiirusega tõuseb. Kui tegemist on maailma suurima ja tõusva turuga, kus sõprussidemed moodustavad olulise osa äriedust, pole järeldusi raske teha.
Kui EBS-is on seni räägitud, missugune on 21. sajandi Euroopa edukas juht, pidades silmas, et EBS-i lõpetanud löövad läbi Euroopa tööturul, siis Hiinas nägin ma, et maailma suurfirmad – ja mitte ainult – on juba seal.
Ma ei näe erilist põhjust, miks Eesti ärimehed peaks pealt vaatama, kui teised maailma suurimat avanevat turgu jagavad. Hiinas saab edukat äri ajada vaid siis, kui sul on oma hiinlane. Teisi variante pole. Selles tões on EBS-i üliõpilaste võimalus. Järgmisel suvel on nad siin. Võib seda mitte tähele panna. Võib luua nendega sidemeid, võtta neid kõikjale kaasa ja aidata neil Eestis hakkama saada. Võib võtta hiinlasi oma koju elama. Need võimalused tekivad vaid EBS-i üliõpilastel, ei kellelgi teisel Baltikumis.”
EBS noppis koostöö esimesi vilju 2001. aasta suvel, kui 32 Hiina tudengit EBS-i magistrantuuri tudeerima saabusid. EBS-i Hiina magistriprogrammi ühe algataja ja koordinaatori professor Albert Chi sõnul oli Hiina noorte peamine põhjus Eestisse õppima tulemiseks soov veeta kaks aastat MBA programmis Euroopa keskkonnas.
Sissejuhataval suvesemestril õppisid hiinlased intensiivselt inglise keelt, sest paljudel neist polnud see kuigi heal tasemel. Samuti olid tunniplaanis eesti keel, arvutiõpe, majanduse alused ning taustainfo Eesti kohta.
2001. aasta südasuvel EBS-is õpinguid alustanud Hiina magistrant, 20-aastane Canbin Qi rääkis Tudengilehele antud intervjuus, et Tallinn on ilus linn, siinsed inimesed toredad ning EBS suurepärane kool ja õppejõud vapustavalt head. Õppemaks olevat küll Hiina mastaabis väike varandus, kuid Canbin Qi rõhutas EBS-i head hinna ja kvaliteedi suhet.
Muide, EBS-is anti kõikidele hiina tudengitele inglispärased nimed ning Canbin, kellele sattus nimeks Gavin, oli ainus, kes palus oma nime ära muuta. Canbin valis endale nimeks Bruce – Bruce Lee ja Bruce Willise järgi.
Piiri taha laienevad ettevõtjad on EBS-i poole pöördunud sooviga leida välistudengeid, kes on sihtkoha keele ja kommetega kursis. Näiteks kui Tallinna Sadam alustas koostööd Hiinaga, et Muugale konteinerterminal rajada, said EBS-i Hiinast pärit tudengid selle projekti juures abiks olla.
Magistriõppe programmijuht Silja Mägi andis 2001. septembris ilmunud Õppejõudude Infolehes ülevaate, millised paistavad Hiina magistrandid õppejõudude pilgu läbi. “Suhtumine õppejõusse on usalduslik ja lugupidav. Hiinlased suhtuvad õppimisse väga tõsiselt ning ilma põhjuseta loengust ei puudu. Kõik õppejõu antud korraldused täidetakse kohusetundlikult, tundides osaletakse aktiivselt. Uskumatu tundub tõsiasi, et kodus tehakse rohkemgi ülesandeid, kui ette nähtud. Võrreldes eesti magistrantidega on hiinlastel väiksem töökogemus.”
Õppejõud Erika Saksi arvates erinevad ka ootused. “Hiinlaste ootus EBS-ile on akadeemiline haridus. See prevaleerib põnevate ja trendikate teooriate ees, mis on huvipakkuvad eestlastest magistrantide jaoks. Hiinlased ei häbene üldse välja öelda seda, et nad ei ole organisatsioonikäitumisest enne midagi kuulnud, mis on selgelt teistsugune suhtumine ja käitumine kui eesti magistrantide hulgas. Pigem on eestlastele iseloomulik püüd jätta endast vähemalt targa inimese mulje ka siis, kui selleks tegelikult alust pole.”
Kuna esimesed EBS-i õppima saabunud hiinlased olid kohusetundlikud ja said õpingutega kenasti hakkama, käis EBS-i delegatsioon regulaarselt Hiinas uusi tudengeid värbamas. 2003. aastal õppis EBS-is sadakond hiinlast ning esimesed 32 olid magistrikraadi kätte saanud. Suuremalt jaolt pöördusid lõpetajad Hiinasse tagasi ja said seal väga head töökohad.
Üks vilistlastest, Lin Jia, inglispärase nimega Justin, asus Hiinas tööle EBS-i esindajana. Tema abiga otsiti Hiinast partnerülikoole, kelle bakalaureuseõppe lõpetajate seast saaks hakata EBS-i magistrantuuri tudengeid värbama – varasematel aastatel käis värbamistöö agentuuride ja ajalehekuulutuste kaudu.
Probleemid hiinlastega ei jäänud siiski tulemata. 2005. aasta lõpus tegi haridus- ja teadusministeerium Hiina üliõpilaste pärast EBS-ile ettekirjutuse, sest EBS oli võtnud magistriõppesse vastu vähemalt 51 üliõpilast, kellel oleks oma haridustasemele vastavalt olnud õigus sisse astuda bakalaureuseõppesse, mitte magistrantuuri. 2006. aasta kevadel sõlmis EBS haridus- ja teadusministeeriumiga kokkuleppe ning kõik EBS-i Hiina magistrandid viidi üle bakalaureuseõppesse.
Hiina tudengitele keskendumine edaspidi vähenes, kuid suhted Aasia hiidriigi haridusasutuste ja ettevõtetega säilisid. Vahetustudengid ja õppejõud liiguvad endiselt Hiina ja Eesti vahet ning ärisidemete loomiseks ja arendamiseks on EBS-i eestvedamisel Hiinat külastanud Eesti äridelegatsioonid.
Hiinas tähistati ka EBS-i 20. sünnipäeva, mille raames toimus Jinanis 2008. aastal esimene hiina vilistlaste konverents. Vilistlasüritusi on korraldatud edaspidigi.
Esimest korda EBS-i ajaloos korraldati 2003. aasta sügisel eri kultuuride tutvustamiseks tudengitele International Day. Sellest päevast võtsid osa EBS-is õppivad viie eri riigi tudengid: Itaalia, Hiina, Šveits, India, Eesti. Kõigil osavõtjatel oli ülesanne tuua kaasa midagi oma kultuurile iseloomulikku.
EBS-i koridorides toimunud üritusel lasid itaallased jalgpalli mängida, šveitslased pakkusid šokolaadi ja juustu, hiinlased suupisteid ja rohelist jasmiiniteed ning jagasid hieroglüüfidega kaarte, mille tähendusi lahkelt seletasid. India tudengid jõudsid kohale küll peaaegu päeva lõpus, ent see-eest pakkusid nad rahvale omatehtud roogasid, mis olid äsja küpsetatud.