35 tulevikule
pühendatud aastat


Vilistlased, kooli edu garantii

35 ja 6200 on kenad ümmargused numbrid. Neist esimene märgib EBS-i tegutsemisaastate arvu ja teine inimeste hulka, kes on saanud selle aja jooksul EBS-i diplomi.

On siis 6200 vilistlast palju või vähe? Ilmselt just parasjagu, sest EBS-i üks trumpe ongi väike ja hubane kogukond, kus õpingukaaslasi ja õppejõude tuntakse mitte ainult nägu-, vaid ka nimepidi. On ütlematagi selge, et selline keskkond loob tudengite vahel hea emotsionaalse klapi ja nii mõnigi kord on auditooriumid olnud ka äripartnerite teineteise leidmise tunnistajaks.

Äriülikoolile kohaselt on EBS-i lõpetajate seas ligi viiendik neid, kes on asutanud ettevõtte või mitu. Tippjuhi või keskastmejuhina töötab vilistlastest umbes kolmandik, seejuures on ligi pooled ametis mõnes rahvusvahelises ettevõttes. Ka avaliku sektori juhtide seas on üksjagu EBS-i vilistlasi. Seega ei saa ebsikate mõju Eesti organisatsioonide juhtimiskultuurile, majandusele ja seeläbi eestimaalaste elu-olule sugugi väikeseks pidada.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhi ja EBS-i doktorandi Kerli Atsi meelest on EBS-i trumbid praktiline õpe ja suurepärane ühtehoidev kogukond.
Foto: erakogu

On ju ka Madis Habakuke sõnastatud EBS-i kreedos seatud esikohale vilistlaste hea käekäik ning nende kaudu kooli ja ühiskonna edu. EBS-i kantsler Mart Habakuk mõtiskleb, et EBS-i mõju ühiskonnas sõltub sellest, kui võimekad ja ambitsioonikad on EBS-i õppurid. „Ülikoolides käib võitlus talentide pärast. EBS-i tugevus pole mitte niivõrd selles, et saame endale kõik tipptalendid, vaid selles, kui palju inimeses peituvast potentsiaalist suudame avada. Usun, et oleme selles tugevad, sest väikese ülikoolina suudame pakkuda personaalset lähenemist,“ leiab Habakuk.

2020. aastal rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppe lõpetanud ettevõtja ja investori Randy Padari hinnangul on EBS-il ühiskonnas kindel roll nii era- kui ka avaliku sektori juhtide koolitajana. „EBS on väga hea kompetentsikeskus,“ kinnitab endine profijalgpallur Padar. Ühtlasi on EBS suurepärane paik, kus juhiks kasvada. „Usun, et inimest ümbritsev keskkond on inimese tahtest 20 korda tugevam. Kui sa oled koos viie suitsetajaga, oled sa ise kuues suitsetaja. Kui oled koos viie ägeda inimesega, oled ise kuues äge inimene. EBS-is ongi väike ja äge kogukond, mis annab väga palju juurde ka siis, kui ülikool juba läbi, sest me jääme omavahel suhtlema,“ resümeerib Padar.

Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout ootab tööle kandideerijatelt ambitsiooni, julgust ja selgeid sihte. „Kui EBS-ist tuleb tööturule selliseid inimesi, siis on nad nii Tallinkis kui ka mujal väga oodatud,“ kinnitab Mürk-Dubout.
Foto: erakogu

Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout lõpetas EBS-i 2006. aastal MBA kraadiga. Ta kinnitab, et õpingutele andis tublisti lisaväärtust asjaolu, et kursusel olid koos nii kogenud juhid kui ka juhiametis esimesi samme tegevad algajad. Kõigiga sai mõtteid vahetada ja kõigilt sai õppida. „Pärast kooli lõpetamist tekkis kursusekaaslastest omamoodi tugigrupp, kellele vahel helistada, et asju arutada või nõu küsida. See on nagu meie ühine klubi.“

Aastal 2017 EBS-is ettevõtluse erialal magistrikraadi saanud Kerli Atsil on Piret Mürk-Dubout’ga sarnane kogemus. „Meie kursusel tekkis tugev kogukond. Tudengid olid erineva vanuse ja töökogemusega ning see oli huvitav ja arendav. Väärtustan väga teistelt õppimist,“ jagab Eestimaa Talupidajate Keskliitu juhtiv Ats muljeid. Aasta pärast magistriõpingute lõppu otsustas ta astuda doktorantuuri. „Valisin EBS-i doktoriõppe just seepärast, et mu magistriõpingud olid väga praktilised ning tudengitest ja õppejõududest kujunes tugev võrgustik. Seetõttu leidsingi, et parim võimalus haridusteed jätkata on EBS-is.“

EBS-is magistriõppe lõpetanud ja praegu doktorantuuris õppiv Kerli Ats räägib, mida ta EBS-i juures hindab.