Kõrghariduse tasemel õppe pakkumise eelduseks on Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) institutsionaalne akrediteering ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevus. EBS läbis 2020. aastal EKKA institutsionaalse hindamise, mille tulemusena akrediteeriti EBS järgmiseks seitsmeks aastaks. Ühtlasi on EBS-i akrediteerinud Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur ja evalveerinud Eesti Teadusagentuur.
Eesti ainsas äriharidusele keskendunud ülikoolis saab valida kolme bakalaureuse- ja viie magistriõppekava vahel.
Bakalaureuseõppes eristub EBS ainulaadse mõjuettevõtluse õppekavaga, mis annab võimaluse saada bakalaureusekraad äriidee arendamise käigus. Kevadel 2022 uuendas EBS oma lipulaeva, rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava „European Foundation of Management Development“ (EFMD) rahvusvahelist akrediteeringut järgnevaks kolmeks aastaks. See akrediteering on ühest küljest õppekava kvaliteedimärk ja teisalt võimaldab EBS-i üliõpilas- ja õppejõuvahetust Euroopa tippärikoolidega.
Magistriõppes keskendutakse tulevikumaailma eesmärkidele. Kaks üheaastast õppekava pakuvad teadmisi ja praktikat rohemajanduse, digitaliseerimise ja innovatsiooni vallas. Ka 2022. aastal avatud uus kaheaastane magistriõppekava „Äriinnovatsioon muutuvas majanduses” võimaldab õppuril valida kas rohemajanduse innovatsiooni võimendamise või digi- ja start-up-majanduse suuna.
Doktoriõppes pakutakse Eestis ainulaadset juhtimisele spetsialiseerunud õppekava. Võimalus on valida klassikalise akadeemilise uurimissuuna ja eksperimentaalse rakendusliku suuna vahel. Viimati nimetatu, nn ettevõtlusdoktorantuur avati 2022. aastal ja see liidab teaduse ja ettevõtluse – teisisõnu seob doktoriõppe ärimaailmaga. EBS-i rektor Meelis Kitsing meenutab, et uue doktoriõppekava avamisele eelnes ülikoolis pikem arutelu, kuidas siduda doktoriõpe rohkem praktilise maailmaga. „Alternatiive oli mitu, aga otsustasime lisada doktoriõppesse praktilisema programmi, mis on seotud mõne organisatsiooni ees seisvate praktiliste väljakutsetega,“ selgitab Kitsing.
Huvi ettevõtlusdoktorantuuri vastu on olnud väga suur – 2022. aastal kandideeris kahele doktoriõppe suunale nii Eestist kui ka välismaalt ligi 60 inimest, kellest suurem osa oli huvitatud ettevõtlusdoktorantuurist. 2023. aastal suurenes konkurss ligi saja kandidaadini, peegeldades huvi kombineerida teadust ja ettevõtlust.
EBS-i kantsler Mart Habakuk meenutab, et distantsõppele üleminek näitas selgelt, kui erinev on Eesti koolide valmisolek digiõppeks – segadust tekitas ka suur tööriistade valik, mille toel virtuaalõpet korraldada.
EBS oli üks õppeasutustest, kus digitööriistad oli ammu valitud ja nende kasutamine selgeks õpitud. Aastal 2017 kulutati virtuaalõppe platvormi valikuks ligi pool aastat, et leida parim e-keskkond, mis võimaldaks tunnis teha virtuaalset rühmatööd, suhelda õpetajaga, küsida küsimusi, teha märkmeid elektroonilistele õppematerjalidele, sooritada teste ja eksameid ning laadida üles kodutöid. Kõik see pidi olema turvaliselt juurdepääsetav nii telefonist kui ka laua- ja tahvelarvutist.
Otsus langetati õppeplatvormi Canvas kasuks, mida oli hakatud kasutama aastal 2018. Seega oli Canvas koroona ajaks EBS-is juba teada-tuntud töövahend. Praktikas tähendas see, et pärast 2020. aasta 13. märtsil langetatud otsust minna üle virtuaalõppele ei olnud EBS-i õppuritel ega õppejõududel tarvis installeerida või õppida kasutama ühtegi uut tarkvara ega teha muudatusi tunniplaanis. Loengud, seminarid ja õpitoad toimusid tavapärases mahus ja aegadel ning olid järelvaadatavad.
„Kokku 1200 tudengiga EBS-i ülikooli ja 150 õpilasega gümnaasiumi sajaprotsendiline virtuaalõppele üleminek toimus nii Tallinnas kui ka Helsingis ühe päeva jooksul, vajaduseta kaasata väliseid abijõudusid,“ kinnitas Mart Habakuk.