Naljaga pooleks võib öelda, et EBS-ist sai juhtimis-coaching’u maaletooja seetõttu, et EBS Executive Educationi (toonase nimega EBS Juhtimiskoolituse Keskus) juhil Peep Aaviksool oli igav ning Madis Habakuk oskas õigel hetkel vajutada õigele nupule, et suunata Aaviksoo uute ja huvitavate võimaluste järele ringi vaatama.
„Me arutasime Madisega aeg-ajalt tulevikuplaane ja Madis oli seda meelt, et juhtidele mõeldud koolituste valikut võiks laiendada. Kuna mul oli tööl veidi igav, olin valmis tegutsema. Coaching’ust olin kuulnud, aga ega ma sellest väga palju ei teadnud. Käisime Madisega mitmes Euroopa koolis asja uurimas ja lõpuks jõudsime Londonisse, kus tegutseb Academy of Executive Coaching (AoEC),“ mäletab Aaviksoo.
Esmalt käis ta ise coaching’ut õppimas. „See kõnetas mind. Ühtlasi tegin Academy of Executive Coachingule ettepaneku, et EBS-ist võiks saada nende partner Eestis. Nii läkski,“ kirjeldab Peep Aaviksoo, kuidas EBS Executive Educationist sai 2011. aastal AoEC litsentsitud partner ja ainuesindaja Eestis.
Coaching’ust rääkides selgitab juhtimis-coach ja koolitaja Peep Aaviksoo, et see on suurepärane meetod inimestes peituva potentsiaali avastamiseks ehk teisisõnu – coaching toetab inimeste arengut. Coach’i oskused ongi eriti tarvilikud just juhtidele, sest vastavat juhtimisstiili kasutades saab meeskonnas luua arengut toetava keskkonna, kus inimesi ei juhita käskude ja keeldudega, vaid neid usaldatakse, kuulatakse ja toetatakse. „Minu meelest on tänapäeva juhi ülesanne komplekteerida ettevõtte ees seisvate ülesannete täitmiseks meeskond ja luua neile tingimused, et nad saaksid ja tahaksid oma oskusi realiseerida.“
Siiski on nii Eestis kui ka mujal maailmas palju juhte, kes arvavad, et just nemad teavad kõiki vastuseid. „Pahatihti juhtub, et juhi kabinetti saabub oma mõtteid esitlema arglik kolleeg, kes aga lahkub kabinetist suure juhi mõtetega,“ toob Aaviksoo näite, lisades, et juht saab alles siis juhiks, kui mõistab, et ta ei pea olema kõige targem. See võibki juba olla esimene samm coaching’u põhimõtteid rakendava juhtimise teekonnale asumiseks.
Küll aga ei tasu eeldada, et neid põhimõtteid rakendav juhtimine on võluvits, mis sobib kõigile ja lahendab kõik (juhtimis)probleemid. Kuna see juhtimisstiil väärtustab inimest ja aitab tulemusteni jõuda inimese eneseusu kasvatamise abil, siis ei sobi see näiteks autoritaarsele juhile.
Juhtimis-coach ja koolitaja Merle Viirmaa toob välja, et juhtimisstiile on palju ja nende seast valides tasuks eelistada sellist, mis enda isiksusega paremini sobib. Kes aga tunneb huvi coach’i oskuste omandamise vastu ja peab plaani areneda coach’ivaks juhiks, siis tasub teada, et täidetud peab olema mitu eeldust. „Esmalt peab inimene olema eneseteadlik, et ta mõistaks nii iseennast kui ka oma tiimi liikmeid. Teiseks peab ettevõttes olema hea tagasisidekultuur nii tagasiside andja kui ka võtja vaatevinklist. Kolmandaks on vaja osata kohaneda määramatusega, sest coach’iv juhtimisstiil on tulemuste saavutamise mõttes üsna aeglane. Tegeletakse ju inimese potentsiaali avamisega – sh arenguvõimaluste otsimise ja takistuste eemaldamisega – ja see pole täpselt planeeritav,“ selgitab Merle Viirmaa.
Juhtimis-coaching’ule keskenduvaid arenguprogramme leiab EBS Executive Educationi koolituskalendrist mitmesuguseid. Teretutvuseks sobib kahepäevane coaching’u põhimõtteid ja mõju tutvustav kursus „Coaching Skills Certificate“. Kel tekib teema vastu suurem huvi, saab osaleda neljakuulises coach’iva juhtimise meistriklassis, et saada praktilisi coaching’u oskusi ja juhtimistööriistu, mis aitavad tulemuslikumalt juhtida. Kõige pikem, pool aastat kestev programm „Practitioner Diploma in Executive Coaching“ on aga mõeldud inimestele, kes soovivad edaspidi coaching’uga professionaalselt tegeleda ja/või kasutada selles vallas omandatud oskusi igapäevases juhtimises.
Peep Aaviksoo meenutab üht suure teenindusettevõtte juhatuse liiget, kes ütles pärast kahepäevast „Coaching Skills Certificate’i“ kursusel osalemist, et tööle minnes paneb ta esimene asjana oma arvutile sildi „shut up for 3 minutes“. Silt toimis – poole aasta pärast oli ta EBS-is tagasi, et õppida pooleaastases coaching’u programmis. „See juht rääkis, et kui ta pärast kahepäevast kursust tööle läks, siis ta päriselt kuulas oma töötajaid. Ja sai aru, et tema juures töötavad väga targad mehed ja naised, keda ta aga ei olnud kunagi kuulanud, vaid ise öelnud, mida nad peavad tegema,“ toob Aaviksoo näite, kuidas coach’iva juhtimise põhipostulaadid – oskuslik kuulamine ja küsimine – annavad tõesti tulemuse.
Seega pole imestada, et EBS Executive Educationi coaching’u programmid on populaarsed. Kahepäevase programmi on läbinud üle paari tuhande inimese, pooleaastase pika programmi, mis päädib coach’i diplomiga, enam kui 300 juhti. Uusima, 2022. aastal turule tulnud coach’iva juhtimise meistriklassi on lõpetanud kaks lendu ja 2024. aasta märtsis alustab kolmas. „Juhtimis-coaching seab fookuse lahendusele, tulemusele ja tulevikule. Juhid näevad, et see on nende mainele kasulik, kui nad oskavad coaching’u põhimõtteid kasutada, sest see omakorda muudab lihtsamaks talentide värbamise ja nende enda juures hoidmise – inimesed tunnevad, et neid väärtustatakse,“ rõhutab Merle Viirmaa.
Peep Aaviksoo tõdeb samuti, et hea juhtimise ja töökeskkonna tunnevad ära nii juhid kui ka töötajad ning nad on valmis panustama ettevõttesse, mille keskkond neile sobib. „Coach’iva juhtimisega võimestame inimesi ja suurendame nende eneseusku. See on heade tulemuste saavutamiseks oluline,“ kinnitab Aaviksoo.
Olin seitse-kaheksa aastat tagasi jõudnud oma karjääris ristteele, kus polnud päris selge, kuidas ja kuhu edasi minna. Tegelesin omajagu sisekaemusega ja otsisin põnevat tegevust, kust uusi ideid leida. Mulle jäi silma EBS-i lühike coaching’u koolitus, mille läbimine oli väga silmi avav ja inspireeriv, seda nii inimese kui juhina. Teema kõnetas ja läbisin kohe ka pikema programmi ning omandasin ametliku sertifikaadi. Väga kaalukas mõju oli sel teekonnal ka Peep Aaviksool ja Riina Vartsil.
Kursuse „Practitioner Diploma in Executive Coaching“ kõige olulisemad märksõnad on kuulamise oskus, tegelemine juurpõhjustega ja keskendumine olulisele. See oli päris ehmatav äratus, kui kohutavad kuulajad me tegelikult oleme ja kui palju keerulisemaks oma elu seetõttu teeme. Tänapäeva maailma info ülekülluse ja rööprähklemise keskkonnas on lihtne ära eksida, jääda pinnapealseks või põleda läbi. Coaching saab siin kindlasti abiks olla nii eraelus kui ka töistes tegemistes.
Juhina on minu jaoks juhtimis-coaching’u kõige suurem kasu ja väärtus see, et aitab luua selgust ja eristada olulist ümbritsevast mürast. Samuti õigete eesmärkide seadmine ja süsteemne nende poole liikumine. Aga kindlasti ka isikliku vastutuse võtmine oma valikute ja olukorra ees, mis sageli kipub ununema. Lihtne on süüdistada oma hädades abikaasat, rumalat ülemust või valitsust, aga see ei aita üldjuhul inimest tema sihtidele lähemale.
Praegu ma aktiivselt coaching’uga ei tegele, aga olen siiski täiesti veendunud, et iga juht peaks coaching’u mõtteviisi ja tehnikaid rakendama. Eesti tippjuhtidel kipub olema tõrge välise toe küsimisel, aga valehäbist tuleb üle saada. Igal tippsportlasel on treener või sparringu-partner, keegi ei pea seda nõrkuse või rumaluse märgiks.
Eesti juhtimis-coaching’u turul tundub olevat väike buum möödas ja toimub turu küpsemine. Kindlasti on viimastel aastatel turule tulnud väga palju uusi tegijaid ja klientidel on valik päris lai. Samas jääb silma ka erialase ettevalmistusega elukunstnikke, kes võib-olla sektori üldisele arengule ja mainele kaasa ei aita. Pilt on kirju.
EBS-i panus Eestis juhtimis-coaching’u arendamisel on olnud väga suur, ütleks isegi hindamatu. Seda nii coach’ide kui ka klientide koolitamisel. EBS-i panus on seda olulisem, et tagatakse kindel kvaliteet ja peetakse kinni eetilistest väärtustest. Kõikidest kindlasti ei saa edukaid coach’e, aga kõikidest võivad saada teadlikud kliendid.