Vastupidine liiklus ehk soomlaste Tallinna reisimine toimis muidugi ka ning mitte ainult ostlemise eesmärgil, vaid palju tõsisemal põhjusel – õppimiseks.
Lõviosas just soomlastest koosnes 1996. aastal EBS-is avatud ingliskeelse rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppe esimene kursus. Järgnevatel aastatel suurenes soomlastest tudengite arv pidevalt. Oma osa oli küllap ka tõigal, et EBS käis soomlastel lausa kodus järel – sisseastumisintervjuud toimusid alates 2007. aastast Helsingis. Nii istutaski soomlaste aina suurenev huvi EBS-i vastu Madis Habakuke ja rektor Peeter Krossi pähe mõtte viia EBS täielikult soomlastele koju kätte ehk avada Helsingis EBS-i filiaal.
Plaan oli ambitsioonikas, sest Soome haridus on ju üks maailma parimatest ning sealne haridusturg väga reglementeeritud. Näiteks soomekeelsed eraülikoolid on seadusega keelatud, sest soomekeelset kõrgharidust tohivad pakkuda ainult riiklikud ülikoolid. Levinud on päevane õppevorm ning ülikooli sissesaamine on paras kadalipp – igal aastal jääb ukse taha kümneid tuhandeid soovijaid.
Neis piirangutes nägigi EBS oma võimalust. Sihtrühmaks võeti Soome noored, kes tahavad kõrghariduse saada kodumaal, kuid kel pole töö või pere tõttu võimalik päevases õppes tudeerida. 2010. aasta jooksul töötas EBS ingliskeelse rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseprogrammi sisu, õppekorralduse ja eelarve kallal.
Edasi jäid lahendada juriidilised nüansid, näiteks filiaali staatus Soomes, ning muidugi kõige tähtsam – üliõpilaste värbamine. Nende asjade joondeajamisega kutsus Madis Habakuk tegelema EBS-i vilistlase ja lektori, vandeadvokaat Urmas Arumäe.
“Ma ei talu rutiini ja Madis teadis seda väga hästi. Nii et kui Madis tuli mulle Helsingi filiaali avamise projekti pakkuma, siis ta tuletas meelde, et Urmas, sinu natuuriga ju sobib hästi uute projektide käivitamine! Mis muud kui olin kohe entusiastlikult nõus,” mäletab Urmas Arumäe veel seitse aastat hiljemgi, kuidas ta Helsingi filiaali idee elluviijatega 2011. aasta märtsis liitus.
Jah-sõna andmine oli Arumäe puhul loogiline ka seetõttu, et talle oli Soome turg tuttav tänu paljudele Soome klientidele ja sõpradele. “Minu jaoks polnud Soome välisturg, vaid isiklike kontaktide tõttu siseturg,” selgitab Arumäe. Talle oli EBS-i Helsingi filiaali asutamisel abiks Sigrid Lainevee, kellest 2012. aastal sai EBS Helsingi juhataja. “Olime nagu Bonnie & Clyde,” muigab Arumäe tagantjärele.
EBS-i filiaali avamisele Soome avalikkuses vastuseisu ei olnud, kuigi mõningat skepsist sealses ajakirjanduses aeg-ajalt kohtas. Üks riigiametnik läks siiski kaugemale, hoiatades EBS-i Helsingi filiaalis õpingute alustamise kaalujaid: kuigi saadav haridus võib olla päris korralik, on üliõpilasel tähtis mõista, et Soome kõrgharidust ja diplomit ta sealt ei saa.
Ja see ongi tõsi – EBS-i Helsingi filiaalis õpingute lõpetamisel saadakse Eesti Vabariigis välja antud diplom. Selle aktsepteeritavusega aga muret pole, sest Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja sestap kehtivad Eestis tegutsevate ülikoolide diplomid kõigis liidu liikmesriikides. “Lõpuks nad Soome haridusministeeriumis leppisid sellega, et EBS-i ingliskeelsele õppekavale saadud Eesti haridusministeeriumi akrediteeringust piisab,” meenutab Urmas Arumäe.
“Pole sugugi kindel, et see oleks parim moodus Soomes mõju saavutada. EBS-i formaat sobib töötavale inimesele, kel pole ülikooliharidust. Kontaktloengud kaks korda kuus kolmel päeval ning internetipõhine suhtlus – mitte keegi teine Soomes ei paku sarnast kaugõppe programmi,” kirjeldas Habakuk.
Ta kinnitas, et EBS pöörab suurt tähelepanu Soome-Eesti ärialasele integratsioonile. “Usume, et 30 aasta pärast on Soome-Eesti majandus tihedalt põimunud ning Eestit võib võrrelda Lõuna-Soomega. On loomulik, et koos ettevõtetega suunduvad ülikoolid välisriikidesse, Eesti ülikoolid Soome ja vastupidi.”
Tudengite vastuvõtt EBS-i Helsingi filiaali ingliskeelsesse rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppesse algas 2011. aasta suvel. Õppida soovijate huvi ületas eestlaste ootusi. Kui alguses plaaniti vastu võtta üks rühm ehk veerandsada tudengit, siis tegelikult moodustati kaks rühma, nii et esimesel õppeaastal asus koolipinki 55 üliõpilast.
Sõna otseses mõttes koolipingis tuli istuda siiski harva: loengud toimusid kolmel ja seminarid kahel päeval kuus ning ülejäänud ajal tuli teha iseseisvat tööd. Semestri esimestel päevadel sõideti Tallinna, et tutvuda “emaülikooli” ja selle tudengitega. Helsingis toimusid loengud ja seminarid kesklinna külje all Ruoholahtis, Technopolise moodsas linnakus.
EBS Helsingi campus’es õpib 2018. aastal 300 üliõpilast ning koolil on üle 150 vilistlase.
2015. aastal, kui esimesed paarkümmend üliõpilast olid bakalaureuse õppekava edukalt lõpetanud, avati Helsingis rahvusvahelise ärijuhtimise magistriõpe. EBS-i Helsingi filiaali juhataja Sigrid Lainevee tõdes 2014. aastal Helsingin Sanomatele antud intervjuus, et enam kui pooled tudengid teevad otsuse EBS-i Helsingi filiaali kasuks juba seal õppivate tudengite soovituse peale.
Tippsportlane Miko Kailiala tuli EBS-i õppima just niimoodi – sõbra soovitusel. Saalihokimängijast noormehel oli kindel plaan majandust tudeerida ning sõber rääkis õigel hetkel EBS-i ingliskeelsest õppekavast ja võimalusest õppida kaugõppes Soomes.
“See oli minu jaoks ideaalne – et ma pole seotud ühegi linnaga ja saan mängida (saalihokit – toim) ükskõik kus,” põhjendas 2017. aastal bakalaureusediplomini jõudnud Kailiala koolivalikut. EBS-is meeldis talle kõige rohkem õppetöö praktiline suunitlus, sest ainult faktide tuupimisest pole erilist kasu.
“Otsustasin EBS Helsingisse õppima tulla hea õppegraafiku pärast. Õppemoodulid on head neile, kes õpivad ja töötavad samal ajal. See pole teistes Soome ärikoolides võimalik.”
55 üliõpilast, kes asusid 2011. aasta sügisel EBS-i Helsingi filiaali õppima, moodustasid piisavalt “kriitilise massi”, et hakata pisitasa looma üliõpilasesindust ja edendama tudengielu.
Urmas Arumäe mäletab, et koos üliõpilastega tähistati pikkujoulu (soomlaste advendiaega) – söödi piparkooke ja joodi veini. Praegu aga peetakse 2012. aastal loodud üliõpilasorganisatsiooni HEBS eestvedamisel jõule hoopis veebruaris jõulujärgsel kruiisil.
Hoolimata EBS Helsingi campus’e üliõpilaselu ja üliõpilasorganisatsiooni HEBS noorusest on välja kujunenud mitmesuguseid traditsioone.
HEBS-i juhatuse esimees Anu Tasanto kirjeldab: “Traditsioonilistest üritustest suurim ja olulisim on maikuus toimuv Annual Ball, et tähistada kevadsemestri lõppu. Teine oluline üritus on sügissemestri alguses korraldatav uute ja olemasolevate tudengite tutvumisüritus Get Together. HEBS korraldab ka meie enda versiooni telesaatest “Amazing Race”, kuid meie võistlus leiab aset Helsingis. Tudengid võistlevad omavahel väikestes rühmades ning täidavad vihjete abiga eri ülesandeid, püüdes seejuures leida teed lõpp-punkti. Kõige parem osa HEBS-is on just see, et kunagi ei ole ükski asi lõplikult piiritletud ja alati on ruumi uutele ideedele. Ükskõik kes võib korraldada uue ürituse või luua uue traditsiooni, kui seda vaid soovib.”
“EBS Helsingis õpib umbkaudu 300 tudengit. Teiste ülikoolidega võrreldes on see üpris väike arv. HEBS-is oleme muutnud selle üheks oma tugevustest, selmet teiste ülikoolidega võistelda. Me moodustame väikese, aga ühtehoidva HEBS-i kommuuni, kus on võimalik oma kaasõpilasi tundma õppida. Aitame üksteist nii headel kui ka halbadel hetkedel, nii koolis kui ka eraelus.
Meie kogukonna lähedasemaks muutmine, mitte niivõrd suurendamine, on üks meie fookusi ja peamine põhjus, miks moodustasime 2018. aasta kevadel esmakursuslaste komitee – et saaksime HEBS-is uusi ja vanu tudengeid lähendada. Kokkuvõttes tähendab kogukond seda, et te võite meie lauda istuda!”