Mõeldes aastal 2023 visioonile aastaks 2028, joonistuvad välja sellised märksõnad nagu tehisintellekt (AI), koostöö, rahvusvahelistumine, elukestev õpe, teaduse ja ettevõtluse sünergia – kui nimetada vaid mõned.
EBS-i vilistlane, ettevõtja ja investor Randy Padar usub, et tehisintellekt muudab õppimist väga palju ning see, mida oleme praeguseks näinud, on vaid pinnavirvendus. Ka tööandjad ootavad, et koolilõpetajad oskaksid oma töös AI-d kasutada. Kõik see mõjutab haridusvaldkonda tohutult. „Nende kõrgkoolide mõju, kes on uute võimaluste rakendamisel tõhusamad, kasvab. Ja vastupidi – nende mõju, kes seda ei suuda, hakkab kahanema. USA-s juba näeme uksi sulgevaid kõrgkoole, sest nad ei suuda ajaga kaasas käia,“ mainib Padar. AI puhul paelub teda õppe individualiseerimine – kuidas praeguste teadmiste tasemel ja vastavalt vajadustele võimalikult tõhusalt õppida ja saada õpiteel ägedaid kogemusi.
EBS-i kantsler Mart Habakuk kinnitab samuti, et tehisintellekti kasutavate toodete järjest paranev kvaliteet ja kättesaadavus on nii hariduse kui ka teiste valdkondade jaoks murrangulise tähtsusega. „Tehisintellekt on asendamas tuutoreid, see annab õppuritele järjest kvaliteetsemat tagasisidet ning aitab koostada õppekavasid ja individuaalseid õpiradu. Teisisõnu, lõhub traditsioonilisi hariduspakkumise ja -rahastamise mudeleid.
Ka Meelis Kitsing rõhutab, et ülikoolide platvormistumine ja ärihariduse üleilmastumine on olulised trendid. „Digiplatvormid võimaldavad globaalset võrgustumist, sest haridust saab pakkuda kõikjal ja kõigile – tekib mastaabiefekt. Me ei pea pakkuma ühtset mudelit keskmisele tudengile, vaid võime välja töötada spetsiifilised õppeained, mida oma ülikoolis kuulab võib-olla ainult viis inimest. Platvormi kaudu on seda spetsiifilist ainet aga võimalik pakkuda kogu maailmas, nii et see leiab laiema kuulajaskonna.“
Maailma laiuselt mõtlemine on olnud EBS-i pärisosa algusest peale. Olid ju EBS-i asutajad eestlane, ameeriklane ja Kanada eestlane ning kooli esimesed õppurid saadeti 1988. aastal kursustele Ameerika Ühendriikidesse. Rahvusvahelistumine on sestpeale olnud järjepidev ja loomulikult kahesuunaline: välisriikide üliõpilased ja õppejõud on tulnud Maarjamaale õppima ja õpetama, Eesti tudengid on aga siirdunud üliõpilasvahetuse korras välismaale teadmisi ja kogemusi ammutama.
35. tegutsemisaastaks on EBS-il piiri taga üle 60 partnerülikooli, nende seas silmapaistvad Euroopa ärikoolid, nagu Lyoni ärikool, Bocconi ülikool, Norra ärikool, Kopenhaageni ärikool jpt. Kuid valik ei piirdu üksnes Euroopaga – õppima saab minna nii Austraaliasse ja Argentiinasse kui ka Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse ning veel paljudesse kaugetesse riikidesse.
Enam kui 40 riigist pärit välistudengid moodustavad EBS-i tudengitest umbes kolmandiku. Rektor Meelis Kitsing: „Rõhuasetus peab olema mitmekesisusel ja kvaliteedil – need, kes meile tulevad, peavad olema hea akadeemilise taseme ja praktiliste kogemustega, et nad täiendaksid meie kogukonda.“ Kitsing lisab rahvusvahelistumise olulisust rõhutades, et 1,3 miljoni elanikuga Eestis ei saa rääkida äriharidusest, mis pole rahvusvaheline – meie ettevõtetel on rahvusvahelised sidemed ja me peame oskama suhelda mitmesuguste kultuuridega.
Nutikas ongi õppida juba koolipingis, kus saab vigu teha oluliselt odavamalt ja valutumalt kui hiljem töö käigus. Ja nagu ikka, saab koolist ka kontaktid, mis on ettevõtluses A ja O. Mart Habakuk rõhutabki, et EBS on aidanud luua tugeva ärivõrgustiku, ühendades üliõpilasi, vilistlasi ja äriprofessionaale. „See võrgustik on oluline ressurss, mis aitab kaasa nii karjäärivõimalustele kui ka koostööle ettevõtluse vallas.“
Veel üks oluline märksõna EBS-i tulevikuvisioonis on elukestev õpe – kvaliteetse kraadiõppe pakkumise kõrval konkureeritakse ka koolituste, õpiampsude ja personaalselt ülesehitatud õpiradade turul. Meelis Kitsing toob välja, et seni on kõrghariduse arengut vaadeldud skaalal elukestev õpe vs. formaalne õpe. „OECD tõi sellise jaotuse ülikoolide tulevikku mõjutavate võtmetegurite puhul välja juba aastal 2004. Ehkki seda skaalat on pikalt kasutatud, ei pruugi eeltoodud mudelid tegelikult olla vastandid. Formaalne kraadiõpe võib olla integreeritud elukestva õppega,“ mainib Kitsing, lisades, et õpe muutub rohkem individuaalsemaks, arvestades õppija vajadusi ja õppimise tempot. Näiteks senise tavapärase kaheaastase magistriprogrammi asemel võib inimene kraadini jõuda teistsugust õpirada pidi, kombineerides magistritaseme õppeainetest ja mikrokraadidest endale just sellise komplekti, mis tema vajaduste ja ajakavaga kõige paremini klapib.